Digiõppevara projekt “ChatGPT kasutamine õppematerjalide loomisel eesti keele õpetamiseks”

Õpieesmärkide ja sihtgrupi määratlemine

Õpieesmärgid: 

• Anda ülevaade ChatGPT tehnoloogiast ja selle võimalustest hariduses.
• Õpetada osalejaid looma ja kasutama ChatGPT-põhiseid õppematerjale ja -tegevusi.
• Arendada oskusi tehisintellekti eetiliseks ja tõhusaks kasutamiseks õpetamisel.

Sihtrühm: 

• Sihtgrupiks on eesti keele õpetajad, kes soovivad arendada oma digipädevusi ja kasutada uusi tehnoloogijaid oma töö lihtsustamiseks ja mitmekesistamiseks. 

Teemakohaste olemasolevate õppematerjalide kaardistamine kohalikes ja rahvusvahelistes repositooriumides

Eesmärgid:

• Anda ülevaade ChatGPT tehnoloogiast ja selle võimalustest hariduses.
• Õpetada osalejaid looma ja kasutama ChatGPT-põhiseid õppematerjale ja -tegevusi.
• Arendada oskusi tehisintellekti eetiliseks ja tõhusaks kasutamiseks õpetamisel.

Õppemeetodid:

• Interaktiivsed loengud ja veebiseminarid
• Praktilised töötoad ja grupitööd
• Iseõppimise materjalid ja videod
• Reaalaegsed demonstratsioonid ja juhendamised

Hindamine:

• Iga mooduli lõpus toimuvad lühitööd või projektid
• Lõpp-projekt, mis demonstreerib ChatGPT rakendamist õpetaja töös
• Osalejate aktiivsus ja kaasalöömine aruteludes
• Tagasiside koolitaja poolt

Tulemused:

• Osalejad omandavad praktilised oskused ja teadmised ChatGPT kasutamiseks hariduslikel eesmärkidel.
• Suureneb osalejate teadlikkus tehisintellekti eetilisest kasutamisest hariduses.

HarNo Moodle:

• BigBlueButton
• H5P
• Õpetajatele tuttav keskkond
• Lihtne ja arusaadav
• Kõik info ühes keskkonnas

Õppematerjali struktuuri kavandamine

Rühmasisese tööjaotuse kavandamine: Kõik rühmaliikmed panustavad võrdselt.

Digitaalse õppevara kvaliteet

Oma teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks valisin Zawacki-Richter et al. (2022) artiklit „Quality Assurance of Open Educational Resources“. Artikli autorid kirjutavad, et avatud hariduse valdkonna kvaliteediprobleemide uurimisel tuvastati raskusi, mis on seotud avatud õppematerjalide (edasi OER) madala aktsepteeritavuse tasemega, mis on tingitud nende kvaliteedi ja sisu järjepidevuse ebakindlusest. UNESCO soovituses rõhutatakse OER-i kvaliteedi tagamise mehhanismide väljatöötamise tähtsust, et toetada tõhusat ja kaasavat juurdepääsu teadmistele. Autorid vaatlevad erinevaid riike ja kõigist toovad nad välja Hiina, kus on välja töötatud riiklikud standardid, samas kui teistes riikides selliseid standardeid pole. Kahjuks ei ole enamikul uuringusse kaasatud riikidest ametlikke riiklikke standardeid OER-i jaoks ja nende riikide kvaliteedi tagamine näib olevat rohkem sõltuv institutsioonilisest tasemest, näiteks kõrgkoolidest või üksikutest õpetajatest. Järgmiselt tuuakse välja kolme erinevat OER-i kvaliteedi tagamise mudelit institutsioonilisel tasandil erinevates riikides:

Õppematerjalid ja H5P

Teise ülesande H5P kohta tegin Haridustehnoloogia ja õppimisteadused aine raames. Selle õpiprojekti jaoks valisin täiskasvanuid õppijaid ja püüdsin nende puhul rakendada IKAP põhimõtteid. Kuna ise olen andragoog siis märkasin, et IKAP raamistikust tihti peale võtavad täiskasvanukoolitajad just interaktiivset ja konstruktiivset tasandit. Siiski väärib märkimist ka see, et Malcolm Knowlesi täiskasvanuhariduse teooria põhineb ideel, et täiskasvanud õpivad erinevalt kui lapsed ning täiskasvanute koolitamise meetodid peaksid seetõttu olema erinevad (Märja, jt. 2021). Knowlesi teooria kohaselt peaks täiskasvanuõppe olema suunatud nende vajadustele ja huvidele, olema praktiline ning kohandatud täiskasvanute eelteadmistega. Täiskasvanutel on oma kogemuste ja teadmistega kindel vaade maailmale, seega nad väärtustavad rohkem õppimist, mida saavad kogemuse kaudu, kui seda, mida nad saavad nö passiivselt (Knowles, 1980). Sellest lähtuvalt õppemeetodid peaksid olema empiirilised, nt laboratoorsed katsed, arutelud, juhtumianalüüsid, simulatsiooniharjutused jms.

Õpiobjektid ja repositooriumid

Esimeseks postituseks Digitaalne õppevara aine raames valisin kaks artiklit: Põldoja, H., & Laanpere, M.  (2020) artikkel „Open Educational Resources in Estonia“, ning Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015) „Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors“.

Refleksioon: Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe

Aine raames läbitud teemad olid minu jaoks väga põnevad ja kasulikud. Samuti väga meeldis see, et oli võimalik tutvuda minu jaoks täiesti uue keskkonnaga nagu WordPress. Võib-olla tulevikus tahaks rohkem tähelepanu pöörata mingile konkreetsele õppehaldussüsteemile, nt et oleks terve loeng pühendatud Moodlile ja selle võimalustele (BigBlueButton, H5P jne). Või see võiks olla ükskõik mis muu programm, mida saaks kasutada nt koolides.

Aine alguses märkasin õpilepingus 2 eesmärki:

• Esimene eesmärk on saada uusi teadmisi õppehaldussüsteemidest ja muudest tarkvararakendustest (sh ka nende võimalustest) selleks, et tulevikus ma saaksin üle anda neid teadmisi õpetajatele või koolitajatele. – See eesmärk täidetud 50/50. Ma küll sain palju erinevaid linke, kust saab otsida kogu info. Selleks on vaja lihtsalt aega leida.
• Teine eesmärk on uurida tehisintellekti võimalusi õppimisel ja õpetamisel. – See eesmärk oli pigem täidetud „Õppedisaini alused“ aine raames. Seal me küll projekti käigus testisime erinevaid ChatGPT võimalusi ning sain palju targemaks.

Kokkuvõttes tahan öelda, et aine oli väga informeeriv (ka tänu artiklitele) ning ma huviga ootan järgmisi loenguid uuel semestril!

Valikteema II: e-portfooliod

Valikteema II jaoks valisin Jenson, J. D., ja Treuer, P. artikli „Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters“. Artiklis kirjeldavad autorid põhiideed, aga ka e-portfooliotega kaasnevaid probleeme. Viimastel aastatel on sellest saanud oluline vahend hariduses, mis annab õpilastele võimaluse oma õppimist dokumenteerida ja juhtida. Selle loomise põhieesmärk on anda õpilastele võimalus aktiivselt osaleda oma õppeprotsessis, arendada kriitilist mõtlemist, refleksiooni ja iseseisvust õppetegevuses.

Valikteema I: Avatud Haridus (OER)

Kaasaegsed haridusmeetodid kasutavad üha enam tehnoloogiapõhiseid õppejuhtimissüsteeme. Üks selline võimalus on avatud haridus. Avatud hariduse või open educational resources (edasi OER) definitsioone on palju, kuid paljud inimesed peavad seda lihtsalt mis tahes tasuta, peamiselt Internetis kättesaadavaks ressursiks (Mishra, 2017). OER võivad hõlmata täielikke veebikursuseid, metoodilisi materjale, õppemooduleid, video- ja helimaterjale, teste ja muid materjale või nende kombinatsioone, mille eesmärk on toetada juurdepääsu teadmistele.

Suurimatest OERst, millest olen teadlik ja mida olen ka ise kasutanud, võib mainida järgmised:

Võrgustaud õpe

Järgmiseks ülesandeks valisin artikli “Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition”. Selles artiklis uuritakse võrgustatud õppe kontseptsiooni ja selle olulisust pärast Covid-19 pandeemiat. Maailma Terviseorganisatsioon liigitas 11. märtsil 2020. aastal COVID-19 epideemia pandeemiaks ning 12. märtsil Eestis teatati haiguse lokaalsest levikust ja kehtestati eriolukord (Euroopa vaktsineerimise infoportaal, 2020). Seega keelati avalikud kogunemised ning kogu õppetöö viidi distantsõppele.

Mind üllatas, et artiklis räägiti uuringutest, mis näitavad, et veebipõhine õpe võib anda samu akadeemilisi tulemusi kui klassiruumis õppimine. Eelmisel aastal bakalaureuseõppes õppides kirjutasin sarnasel teemal uurimistööd ning minu tulemused olid teistsugused. Distantsõpe eitajatel argument oli: et õpetamise kvaliteet ja õppijate õppimise tase langeks, kui õpitaks ainult veebis (Poldre, 2021). Kulikowski jt (2021) on leidnud ühe puudusena, et distantsõppe kaudu ei pruugi olla võimalik akadeemilise kursuse programmi kavandatud kujul läbida. Kuid kõik muidugi sõltub olukorrast ja kursuse keerukusest.

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Minu kolmanda ülesandena valisin G. Attwelli artikli. Tema artikkel käsitleb personaalsete ja avatud õpikeskkondade (Personal Learning Environments, edasi PLE) ilmumist ja piiratud kasutamist hariduses, tuues esile erinevad tegurid, mis on selle piiratud levikut mõjutanud.

Algselt kavandati PLE-d, et toetada õppimist formaalse haridussüsteemi ja klassiruumi väliselt, kuid hiljem levis see laialdaselt, võib-olla MOOCide ja teiste sarnaste algatuste konkurentsi tõttu. PLE annavad juurdepääsu kõigile, kes soovivad iseseisvalt korraldada oma õppimist. PLE võimaldab ühendada erinevaid õppevorme, sealhulgas mitteametlikku õppimist, töökohapõhist õpet, koduõpet jne. PLE eesmärk on arendada haridustehnoloogiaid, mis võimaldavad inimestel kujundada oma õpikeskkonnad, liituda kogukondadega ning luua, kasutada, muuta ja jagada materjale. Kuigi PLE-del oli potentsiaali pakkuda personaliseeritud õppimist ja haridusprotsessi jaotamist, seisnes nende rakendamine tehnoloogiasõltuvuse ja Web 2.0 keskkonna muutlikkusega seotud väljakutsetes.

Õpihaldusüsteemid

Oma praktiliseks ülesandeks valisin TalentLMS platvormi.

TalentLMS on pilvepõhine õpihaldussüsteem, mis on loodud veebikursuste loomiseks, töötajate koolitamiseks ja õppeprotsesside juhtimiseks organisatsioonides. Platvorm pakub lihtsat ja arusaadavat liidest, mis muudab selle kasutamiseks ligipääsetavaks ka ilma põhjaliku koolituse ja tehnoloogiakogemuseta. On võimalik luua mitmesuguseid õppematerjale, näiteks videotunde, teste, dokumente ja palju muud. Samuti on võimalik importida olemasolevaid materjale. Kahjuks tasuta versioonis ei saa väga mahukaid videoid lisada, kuid saab nt läbi YouTube videot panna.
TalentLMS võimaldab luua ja hallata kursusi, määrata neid töötajatele, määrata tähtaegu ja jälgida õppimise edenemist ning pakub tööriistu õpilaste edusammude ja soorituste jälgimiseks, mis aitab mõõta koolituse tulemuslikkust ja vajadusel korrigeerida. Kursustel on võimalik ka määrata maksumust, Start date and Expiration date, taset jne.