Digitaalse õppevara kvaliteet

Oma teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks valisin Zawacki-Richter et al. (2022) artiklit „Quality Assurance of Open Educational Resources“. Artikli autorid kirjutavad, et avatud hariduse valdkonna kvaliteediprobleemide uurimisel tuvastati raskusi, mis on seotud avatud õppematerjalide (edasi OER) madala aktsepteeritavuse tasemega, mis on tingitud nende kvaliteedi ja sisu järjepidevuse ebakindlusest. UNESCO soovituses rõhutatakse OER-i kvaliteedi tagamise mehhanismide väljatöötamise tähtsust, et toetada tõhusat ja kaasavat juurdepääsu teadmistele. Autorid vaatlevad erinevaid riike ja kõigist toovad nad välja Hiina, kus on välja töötatud riiklikud standardid, samas kui teistes riikides selliseid standardeid pole. Kahjuks ei ole enamikul uuringusse kaasatud riikidest ametlikke riiklikke standardeid OER-i jaoks ja nende riikide kvaliteedi tagamine näib olevat rohkem sõltuv institutsioonilisest tasemest, näiteks kõrgkoolidest või üksikutest õpetajatest. Järgmiselt tuuakse välja kolme erinevat OER-i kvaliteedi tagamise mudelit institutsioonilisel tasandil erinevates riikides:

1. Esimest mudelit, mida kasutatakse sellistes riikides nagu Hiina, Lõuna-Korea ja Türgi, iseloomustab vertikaalne lähenemine ja see põhineb riiklikest eeskirjadest tulenevate kohustuslike tipptasemel institutsionaalsete avatud õppematerjalide kvaliteedi tagamise mehhanismide olemasolul.
2. Teine mudel, mida kasutatakse Kanadas, Jaapanis ja Hispaanias, eeldab sõltumatute institutsionaalsete suuniste olemasolu avatud õppematerjalide kvaliteedi tagamise mehhanismide jaoks. Näiteks Jaapanis kasutab ülikooli H avatud hariduse keskus peamiste tulemusnäitajate kogumit, mis on seotud veebikursuste väljakujunenud õpidisaini strateegiatega.
3. Kolmandat mudelit, mida kasutatakse Austraalias, Saksamaal ja Lõuna-Aafrikas, iseloomustab avatud õppematerjalide kvaliteedi tagamiseks institutsionaalsete protsesside puudumine ja selle vastutuse jätmine üksikisikute või õpetajate otsustada. Näiteks Saksamaal puuduvad enamikul kõrgkoolidel institutsionaalsed juhised avatud õppematerjalide kvaliteedi tagamiseks.

Autorid märgivad, et lihtsalt kvaliteedi hindamisvahendi olemasolust ei piisa. See on vajalik integreerida kvaliteedi tagamise süsteemi, koordineerides protsessi huvirühmadega. Lisaks on kvaliteedihindamise vahendi edukaks rakendamiseks vaja muuta õpetamis- ja õppimiskultuuri avatuma praktika suunas, kus õppematerjalide loomine, jagamine ja koosarendamine muutub normiks.

Tasub rõhutada, et OER-il on võtmeroll kaasavama ja õiglasema hariduskeskkonna loomisel. Need võimaldavad õpetajatel ja koolitajatel kohandada õppematerjale vastavalt õpilaste erinevatele vajadustele ja õpistiilidele, mis on eriti oluline rahvusvahelistes ja mitmekultuurilistes ühiskondades. Samuti on oluline meeles pidada, et juurdepääs kvaliteetsele haridusele peab olema tagatud kõigile, sõltumata tema sotsiaalsest või majanduslikust staatusest. Avatud õppematerjalid võivad olla võimas vahend haridusliku ebavõrdsuse vähendamiseks ja õiglasema ühiskonna loomiseks.

Kasutatud allikad:

Zawacki-Richter, O., Müskens, W., & Marín, V. I. (2022). Quality Assurance of Open Educational Resources. O. Zawacki-Richter, & I. Jung (toim.), Handbook of Open, Distance and Digital Education. Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-19-0351-9_43-1