Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Minu kolmanda ülesandena valisin G. Attwelli artikli. Tema artikkel käsitleb personaalsete ja avatud õpikeskkondade (Personal Learning Environments, edasi PLE) ilmumist ja piiratud kasutamist hariduses, tuues esile erinevad tegurid, mis on selle piiratud levikut mõjutanud.

Algselt kavandati PLE-d, et toetada õppimist formaalse haridussüsteemi ja klassiruumi väliselt, kuid hiljem levis see laialdaselt, võib-olla MOOCide ja teiste sarnaste algatuste konkurentsi tõttu. PLE annavad juurdepääsu kõigile, kes soovivad iseseisvalt korraldada oma õppimist. PLE võimaldab ühendada erinevaid õppevorme, sealhulgas mitteametlikku õppimist, töökohapõhist õpet, koduõpet jne. PLE eesmärk on arendada haridustehnoloogiaid, mis võimaldavad inimestel kujundada oma õpikeskkonnad, liituda kogukondadega ning luua, kasutada, muuta ja jagada materjale. Kuigi PLE-del oli potentsiaali pakkuda personaliseeritud õppimist ja haridusprotsessi jaotamist, seisnes nende rakendamine tehnoloogiasõltuvuse ja Web 2.0 keskkonna muutlikkusega seotud väljakutsetes.

Massiliste avatud online-kursuste (MOOC) areng on samuti avaldanud märkimisväärset mõju PLE kontseptsioonile. MOOC nihutas rõhku enesemotiveerimisele ja enesejuhtimisele, kus osalejad saavad ise oma õppimist hallata. Hoolimata katsetest MOOCsid sertifitseerimise kaudu rahastada, pakuvad enamus neist ikka veel tasuta juurdepääsu õpprmaterjalidele. See rõhutab õppimise avatust ja kättesaadavust. Seega kinnitab ja laiendab MOOCide areng PLE põhimõtteid. Nii MOOC kui ka PLE rõhutavad enesejuhitud õppimist, mitmekesiseid motivatsiooniallikaid, sotsiaalset suhtlust ja individuaalset kontrolli õppimisprotsessi üle. See viitab sellele, et need kaks kontseptsiooni võivad täiendada üksteist muutuvas haridusmaastikul ja elukestva õppe kontseptsioonis.

Kuid nendel süsteemidel on üks puudus. Näiteks, mõned tööandjad hindavad väga kõrghariduse olemasolu või nn “ametlikku paberit”, mis tõendab töötaja asjakohaseid oskusi. Lisaks on avalikkus hakanud rohkem tähelepanu pöörama tehisintellekti kasutamisele hariduses, kus see määrab õpilase õppetegevused, sealhulgas materjalide edastamise ja tagasiside pakkumise – tegevused, mis on tavaliselt seotud õpetaja rolliga.

Kokkuvõttes, hoolimata väljakutsetest ja muudatustest hariduses, on PLE kontseptsioon endiselt kasutusel, kuigi mitte laialdaselt, ja seda saab täiendada uute tehnoloogiliste lahendustega, nagu MOOC ja tehisintellekt. Oluline on hoida tasakaalu tehnoloogia arendamise ja pedagoogilise toetuse vahel, samuti arvestada õppurite vajadustega nende õpikeskkonna loomisel ja säilitamisel.

Minu personaalne õpikeskkond:

Kasutatud allikad:

Attwell, G. (2021). Personal Learning Environments: looking back and looking forward. M. Alier & D. Fonseca (toim.), TEEM’21: Ninth International Conference on Technological Ecosystems for Enhancing Multiculturality (lk 522–526). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/3486011.3486504

One thought on “Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

  1. Hei. Selline küsimus, sa kirjutad, et artiklis väidetakse: “Algselt kavandati PLE-d, et toetada õppimist formaalse…”
    Kas PLE-d kavandati või nad nö kavandusid? Ehk, et kas PLE-d on midagi sellist, mis tekkisid nö administratiivselt või see on ikkagi selline paratamatu tehnika edenemise ja meie kui sotsiaalsete loomade tehnika tarbimise viisi loomulik tulemus?

    Like

Leave a comment