Järgmiseks ülesandeks valisin artikli “Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition”. Selles artiklis uuritakse võrgustatud õppe kontseptsiooni ja selle olulisust pärast Covid-19 pandeemiat. Maailma Terviseorganisatsioon liigitas 11. märtsil 2020. aastal COVID-19 epideemia pandeemiaks ning 12. märtsil Eestis teatati haiguse lokaalsest levikust ja kehtestati eriolukord (Euroopa vaktsineerimise infoportaal, 2020). Seega keelati avalikud kogunemised ning kogu õppetöö viidi distantsõppele.
Mind üllatas, et artiklis räägiti uuringutest, mis näitavad, et veebipõhine õpe võib anda samu akadeemilisi tulemusi kui klassiruumis õppimine. Eelmisel aastal bakalaureuseõppes õppides kirjutasin sarnasel teemal uurimistööd ning minu tulemused olid teistsugused. Distantsõpe eitajatel argument oli: et õpetamise kvaliteet ja õppijate õppimise tase langeks, kui õpitaks ainult veebis (Poldre, 2021). Kulikowski jt (2021) on leidnud ühe puudusena, et distantsõppe kaudu ei pruugi olla võimalik akadeemilise kursuse programmi kavandatud kujul läbida. Kuid kõik muidugi sõltub olukorrast ja kursuse keerukusest.
Kaug- või võrgustatud õpe võimaldab toetada õppeprotsessi, samas võib see kaasa tuua ettenägematuid ja soovimatuid muutusi koolitaja töö mahus ja sisus, mõjutades nende motivatsiooni (Kulikowski jt, 2021). Kaugõpe nõuab õppijatelt pidevat ja usaldusväärset juurdepääsu tehnoloogiale – õppijad vajavad täielikku juurdepääsu seadmetele, mida nad vajavad kursuse nõuete täitmiseks (näiteks Interneti-ühendusega arvuti) (Traxler, 2018). Klassiruumis saab koolitaja õppijate tulemusi kohe hinnata testimise kaudu. Kaugõppes aga peab õppija ootama tagasisidet, kuni koolitaja tema tööd kontrollib ja sellele reageerib. Kaugõpe aitab arendada lisaoskusi, näiteks erinevate programme kasutamine, silmaringi laiendamine, mugavustsoonist väljumine ning annab võimalust samaaegselt kontakteeruda suure hulga õppijatega, mis omakorda on ka majanduslikust seisukohast tulusam. See samuti nõuab tugevat distsipliini ja sihikindlust ülesannete iseseisvaks täitmiseks, motivatsiooni säilitamiseks ja edu saavutamiseks. Kui õppijaid ei ümbritse gruppi kaaslased ja koolitaja/õpetaja, võib keskendumine kiiresti kaduda.
Minu uurimistöö käigus selgus, et koolitajad suhtuvad kaugõppesse positiivselt ja hea meelega kasutavad digivahendeid mitte ainult distants-, vaid ka kontaktõppes, sest see annab vaheldust ja teeb õppeprotsessi huvitavamaks. Sotsiaalses mõttes siiski eelistavad koolitajad klassiruumi koolitust, kuid distants- ja kaugõpe nende arvates kaasavad rohkem osalejaid, ning on mugavam logistiliselt ja soodsam variant. Samuti annab kaugõpe koolitajatele võimaluse arendada täiendavaid digioskusi ning säästab ka nende tööaega. Tulemused näitasid ka seda, et peamiseks puuduseks peetakse ajakulu õppeülesannete koostamisele, õppijate iseseisva töö hindamisele ja tagasiside andmisele. Tehniliste rikete ilmnemise probleem ei tundu koolitajatele enam nii keeruline kui õppijate motiveerimine ekraani taga. Võrgustatud õppes alamotivatsiooniga õppijaid tuleb pidevalt teatud väikese perioodi tagant aktiveerida (näiteks kasutades interaktiivelemente, videoid, küsimusi jne), et hoida neid aktiivsena.
Kasutatud allikad:
Euroopa vaktsineerimise infoportaal. (2020). COVID-19 faktid. Loetud aadressil: https://vaccination-info.eu/et/covid-19/covid-19-faktid
Kulikowski, K., Przytula, S., Sulkowski, L. (2021). E-learning? Never again! On the unintended consequences of COVID-19 forced e-learning on academic teacher motivational job characteristics. Research article. DOI: 10.1111/hequ.12314
Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325. https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8
Poldre, A. (2021). Distantsõppe kogemused ja võimalused. Õpetajate Leht. Loetud aadressil: https://opleht.ee/2021/11/distantsoppe-kogemused-ja-voimalused/
Traxler, J. (2018). Distance Learning—Predictions and Possibilities. University of Wolverhampton, Educ. Sci. 2018, 8(1), 35; DOI: https://doi.org/10.3390/educsci8010035
Monika B 
Hei, kas sa said aru artiklis selle osa pointist:
“Scanning through the papers presented at networked learning conferences
and through chapters in the corpus of networked learning books, one finds very
little—not nothing, but surprisingly little—on such areas as critical race studies,
postcolonialism, indigenous knowledge, class, gender studies, queer theory, disability
studies, green and blue environmentalism and sustainability. Contributions and theory
from disadvantaged spaces and the Global South are few and far between.”
Ka järgnev lõik oli ka selline muude teemade spetsiifiline.
Ühesõnaga mu jaoks oli seal mingi tundmatu allhoovus, mis ehk on seotud rohkem USA või Inglismaaga?
LikeLike