Õppevideo salvestamine

Neljanda ülesande jaoks kasutasin mitu programmi: video salvestamiseks oli valitud MS Teams ning monteerimiseks InShot (äpp telefonis). Kuna meie projektis minul on kursuse sissejuhatav osa, oli päris lihtne välja mõelda millest rääkida. Otsustasin, et näitan õpetajatele kuidas sisselogida ning tulevikus kasutada ChatGPT võimalusi. Rühmaliikmed oma õppevideotes juba rääkivad edasi autoriõigustest ning ohutusest.

YouTube link: https://www.youtube.com/watch?v=KGfnjNuu3YY
Sisuloome link: https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/22600

Digiõppevara projekt “ChatGPT kasutamine õppematerjalide loomisel eesti keele õpetamiseks”

Õpieesmärkide ja sihtgrupi määratlemine

Õpieesmärgid: 

• Anda ülevaade ChatGPT tehnoloogiast ja selle võimalustest hariduses.
• Õpetada osalejaid looma ja kasutama ChatGPT-põhiseid õppematerjale ja -tegevusi.
• Arendada oskusi tehisintellekti eetiliseks ja tõhusaks kasutamiseks õpetamisel.

Sihtrühm: 

• Sihtgrupiks on eesti keele õpetajad, kes soovivad arendada oma digipädevusi ja kasutada uusi tehnoloogijaid oma töö lihtsustamiseks ja mitmekesistamiseks. 

Teemakohaste olemasolevate õppematerjalide kaardistamine kohalikes ja rahvusvahelistes repositooriumides

Eesmärgid:

• Anda ülevaade ChatGPT tehnoloogiast ja selle võimalustest hariduses.
• Õpetada osalejaid looma ja kasutama ChatGPT-põhiseid õppematerjale ja -tegevusi.
• Arendada oskusi tehisintellekti eetiliseks ja tõhusaks kasutamiseks õpetamisel.

Õppemeetodid:

• Interaktiivsed loengud ja veebiseminarid
• Praktilised töötoad ja grupitööd
• Iseõppimise materjalid ja videod
• Reaalaegsed demonstratsioonid ja juhendamised

Hindamine:

• Iga mooduli lõpus toimuvad lühitööd või projektid
• Lõpp-projekt, mis demonstreerib ChatGPT rakendamist õpetaja töös
• Osalejate aktiivsus ja kaasalöömine aruteludes
• Tagasiside koolitaja poolt

Tulemused:

• Osalejad omandavad praktilised oskused ja teadmised ChatGPT kasutamiseks hariduslikel eesmärkidel.
• Suureneb osalejate teadlikkus tehisintellekti eetilisest kasutamisest hariduses.

HarNo Moodle:

• BigBlueButton
• H5P
• Õpetajatele tuttav keskkond
• Lihtne ja arusaadav
• Kõik info ühes keskkonnas

Õppematerjali struktuuri kavandamine

Rühmasisese tööjaotuse kavandamine: Kõik rühmaliikmed panustavad võrdselt.

Digitaalse õppevara kvaliteet

Oma teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks valisin Zawacki-Richter et al. (2022) artiklit „Quality Assurance of Open Educational Resources“. Artikli autorid kirjutavad, et avatud hariduse valdkonna kvaliteediprobleemide uurimisel tuvastati raskusi, mis on seotud avatud õppematerjalide (edasi OER) madala aktsepteeritavuse tasemega, mis on tingitud nende kvaliteedi ja sisu järjepidevuse ebakindlusest. UNESCO soovituses rõhutatakse OER-i kvaliteedi tagamise mehhanismide väljatöötamise tähtsust, et toetada tõhusat ja kaasavat juurdepääsu teadmistele. Autorid vaatlevad erinevaid riike ja kõigist toovad nad välja Hiina, kus on välja töötatud riiklikud standardid, samas kui teistes riikides selliseid standardeid pole. Kahjuks ei ole enamikul uuringusse kaasatud riikidest ametlikke riiklikke standardeid OER-i jaoks ja nende riikide kvaliteedi tagamine näib olevat rohkem sõltuv institutsioonilisest tasemest, näiteks kõrgkoolidest või üksikutest õpetajatest. Järgmiselt tuuakse välja kolme erinevat OER-i kvaliteedi tagamise mudelit institutsioonilisel tasandil erinevates riikides:

Õppematerjalid ja H5P

Teise ülesande H5P kohta tegin Haridustehnoloogia ja õppimisteadused aine raames. Selle õpiprojekti jaoks valisin täiskasvanuid õppijaid ja püüdsin nende puhul rakendada IKAP põhimõtteid. Kuna ise olen andragoog siis märkasin, et IKAP raamistikust tihti peale võtavad täiskasvanukoolitajad just interaktiivset ja konstruktiivset tasandit. Siiski väärib märkimist ka see, et Malcolm Knowlesi täiskasvanuhariduse teooria põhineb ideel, et täiskasvanud õpivad erinevalt kui lapsed ning täiskasvanute koolitamise meetodid peaksid seetõttu olema erinevad (Märja, jt. 2021). Knowlesi teooria kohaselt peaks täiskasvanuõppe olema suunatud nende vajadustele ja huvidele, olema praktiline ning kohandatud täiskasvanute eelteadmistega. Täiskasvanutel on oma kogemuste ja teadmistega kindel vaade maailmale, seega nad väärtustavad rohkem õppimist, mida saavad kogemuse kaudu, kui seda, mida nad saavad nö passiivselt (Knowles, 1980). Sellest lähtuvalt õppemeetodid peaksid olema empiirilised, nt laboratoorsed katsed, arutelud, juhtumianalüüsid, simulatsiooniharjutused jms.

Õpiobjektid ja repositooriumid

Esimeseks postituseks Digitaalne õppevara aine raames valisin kaks artiklit: Põldoja, H., & Laanpere, M.  (2020) artikkel „Open Educational Resources in Estonia“, ning Väljataga, T., Fiedler, S. H. D., & Laanpere, M. (2015) „Re-thinking Digital Textbooks: Students as Co-authors“.

Refleksioon: Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe

Aine raames läbitud teemad olid minu jaoks väga põnevad ja kasulikud. Samuti väga meeldis see, et oli võimalik tutvuda minu jaoks täiesti uue keskkonnaga nagu WordPress. Võib-olla tulevikus tahaks rohkem tähelepanu pöörata mingile konkreetsele õppehaldussüsteemile, nt et oleks terve loeng pühendatud Moodlile ja selle võimalustele (BigBlueButton, H5P jne). Või see võiks olla ükskõik mis muu programm, mida saaks kasutada nt koolides.

Aine alguses märkasin õpilepingus 2 eesmärki:

• Esimene eesmärk on saada uusi teadmisi õppehaldussüsteemidest ja muudest tarkvararakendustest (sh ka nende võimalustest) selleks, et tulevikus ma saaksin üle anda neid teadmisi õpetajatele või koolitajatele. – See eesmärk täidetud 50/50. Ma küll sain palju erinevaid linke, kust saab otsida kogu info. Selleks on vaja lihtsalt aega leida.
• Teine eesmärk on uurida tehisintellekti võimalusi õppimisel ja õpetamisel. – See eesmärk oli pigem täidetud „Õppedisaini alused“ aine raames. Seal me küll projekti käigus testisime erinevaid ChatGPT võimalusi ning sain palju targemaks.

Kokkuvõttes tahan öelda, et aine oli väga informeeriv (ka tänu artiklitele) ning ma huviga ootan järgmisi loenguid uuel semestril!

Refleksioon: Õppedisaini alused

What?

See aine andis mulle head ülevaadet õppedisainist. Varem mõtlesin, et see valdkond tegeleb ainult kursuste kujundamisega (visuaalselt), kuid tegelikult õppedisain õpetab seda kuidas luua tõhusaid ja kaasahaaravaid haridusprogramme. Kursuse käigus omandasin erinevaid kursuste väljatöötamise nö strateegiaid, haridusmaterjalide kujundamise põhimõtteid ning mõistsin õppe kohandamise olulisust õppijate vajadustele.

Valikteema II: e-portfooliod

Valikteema II jaoks valisin Jenson, J. D., ja Treuer, P. artikli „Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters“. Artiklis kirjeldavad autorid põhiideed, aga ka e-portfooliotega kaasnevaid probleeme. Viimastel aastatel on sellest saanud oluline vahend hariduses, mis annab õpilastele võimaluse oma õppimist dokumenteerida ja juhtida. Selle loomise põhieesmärk on anda õpilastele võimalus aktiivselt osaleda oma õppeprotsessis, arendada kriitilist mõtlemist, refleksiooni ja iseseisvust õppetegevuses.

Valikteema I: Avatud Haridus (OER)

Kaasaegsed haridusmeetodid kasutavad üha enam tehnoloogiapõhiseid õppejuhtimissüsteeme. Üks selline võimalus on avatud haridus. Avatud hariduse või open educational resources (edasi OER) definitsioone on palju, kuid paljud inimesed peavad seda lihtsalt mis tahes tasuta, peamiselt Internetis kättesaadavaks ressursiks (Mishra, 2017). OER võivad hõlmata täielikke veebikursuseid, metoodilisi materjale, õppemooduleid, video- ja helimaterjale, teste ja muid materjale või nende kombinatsioone, mille eesmärk on toetada juurdepääsu teadmistele.

Suurimatest OERst, millest olen teadlik ja mida olen ka ise kasutanud, võib mainida järgmised:

Õppetüki loomise refleksioon

Kuna töötan koolitajana juba mitu aastat pole minu jaoks õppekava koostamise ülesanne uus. Kuid just Õppedisaini aine raames mul tekkisid mõned raskused. ChatGPT teema on minu jaoks ka uus, seega minu jaoks oli keeruline välja mõelda muid teemasid, millest võiks rääkida esimesel loengul. Tunni planeerimine algajatele on ülesanne, mis nõuab tähelepanu mitmele aspektile. Oluline on arvestada nö publiku iseärasusi, valida sobivad õppemeetodid ning koostada info nii, et see oleks õppijatele arusaadav. Planeerides oma õppetüki arvestasin sellega, et õppijate digipädevus on madalal tasemel, seega info ChatGPT kohta ei peaks olema hirmutav ja koormatav. Otsustasin, et alustan AI ajaloost ja siis juba räägin rohkem ChatGPT kohta. Kui hakkasin õpiväljundeid koostama, siis tundsin raskust just sõnastusega, kuna ei tohi kasutada sõnad “õppija teab” või “õppija oskab”.

Jagan siin ka oma õppetüki. Esialgne päevakava mulle väga meeldib ja tegelikult tahaks proovida ka reaalelus seda koolitust läbiviia.