Oma teiseks teoreetiliseks lugemisülesandeks valisin Zawacki-Richter et al. (2022) artiklit „Quality Assurance of Open Educational Resources“. Artikli autorid kirjutavad, et avatud hariduse valdkonna kvaliteediprobleemide uurimisel tuvastati raskusi, mis on seotud avatud õppematerjalide (edasi OER) madala aktsepteeritavuse tasemega, mis on tingitud nende kvaliteedi ja sisu järjepidevuse ebakindlusest. UNESCO soovituses rõhutatakse OER-i kvaliteedi tagamise mehhanismide väljatöötamise tähtsust, et toetada tõhusat ja kaasavat juurdepääsu teadmistele. Autorid vaatlevad erinevaid riike ja kõigist toovad nad välja Hiina, kus on välja töötatud riiklikud standardid, samas kui teistes riikides selliseid standardeid pole. Kahjuks ei ole enamikul uuringusse kaasatud riikidest ametlikke riiklikke standardeid OER-i jaoks ja nende riikide kvaliteedi tagamine näib olevat rohkem sõltuv institutsioonilisest tasemest, näiteks kõrgkoolidest või üksikutest õpetajatest. Järgmiselt tuuakse välja kolme erinevat OER-i kvaliteedi tagamise mudelit institutsioonilisel tasandil erinevates riikides:
Continue reading “Digitaalse õppevara kvaliteet”
Monika B 