Õppematerjalid ja H5P

Teise ülesande H5P kohta tegin Haridustehnoloogia ja õppimisteadused aine raames. Selle õpiprojekti jaoks valisin täiskasvanuid õppijaid ja püüdsin nende puhul rakendada IKAP põhimõtteid. Kuna ise olen andragoog siis märkasin, et IKAP raamistikust tihti peale võtavad täiskasvanukoolitajad just interaktiivset ja konstruktiivset tasandit. Siiski väärib märkimist ka see, et Malcolm Knowlesi täiskasvanuhariduse teooria põhineb ideel, et täiskasvanud õpivad erinevalt kui lapsed ning täiskasvanute koolitamise meetodid peaksid seetõttu olema erinevad (Märja, jt. 2021). Knowlesi teooria kohaselt peaks täiskasvanuõppe olema suunatud nende vajadustele ja huvidele, olema praktiline ning kohandatud täiskasvanute eelteadmistega. Täiskasvanutel on oma kogemuste ja teadmistega kindel vaade maailmale, seega nad väärtustavad rohkem õppimist, mida saavad kogemuse kaudu, kui seda, mida nad saavad nö passiivselt (Knowles, 1980). Sellest lähtuvalt õppemeetodid peaksid olema empiirilised, nt laboratoorsed katsed, arutelud, juhtumianalüüsid, simulatsiooniharjutused jms.

Selleks, et õppijatel oleks minu õpiprojekti käigus lihtsam uut infot vastu võtta ja meelde jätta ning samas ka oma varasemale kogemusele toetuda, otsustasin kasutada mõistekaardi meetodit, mida soovin täiendada erinevate värvide kasutamise tingimusega (st, et igal värvil on oma tähendus). Näiteks võib anda õppijale võimaluse koostada kaardi, kuhu ta paneb kõik oma juba olemasolevaid teadmisi (nt musta värviga). Seejärel koolitaja annab talle vaadata üks video ning uurida lisainfot Andragoogika veebilehel. Mõistekaardisse õppija peab kirja panema kõik küsimused, mis tal tekkinud on ning täiendada mõistekaarti uute mõistetega (selle jaoks võib kasutada erinevaid värve). Järgmiselt peaksid kindlasti toimuma ka mitmesugused arutelud, analüüsid, probleemide lahendamised, rühmatööd jms. Õppijad omakorda saavad kaarte omavahel jagada ja teiste õppijate kaarte kommenteerida. Tänu sellele, et kaardi täitmisel kasutatakse erinevaid värve, saab kohe näha, kui palju infot oli inimesel enne koolitust ning kuidas tema teadmised selle lõpuks täienesid. Võib kasutada ka muid värve, mis näitavad nt muudest allikatest saadud teavet. Iga värvi tähendus tuleb eelnevalt läbi arutada, et see oleks õppijatel samasugune. Et mitte segadusse sattuda värvi tähenduses, võib koostada legendi. Selleks, et kontrollida, kuidas materjal omandanud on, esitatakse õppijatele järgmiselt H5P testid, kus pärast sooritamist nad näevad ka tagasisidet.

Ülesannetega võib tutvuda siin.

Kasutatud allikad:

Knowles, M. S. (1980). The modern practice of adult education: From pedagogy to andragogy. Chicago, IL: Association Press. Loetud aadressil: https://colllearning.info/wp-content/uploads/2019/03/The-Modern-Practice-of-Adult-Education.pdf

Märja, T., Jõgi, L., & Lõhmus, M. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimist ja õpetamisest. I osa. Täiskasvanuhariduse teooriad ja kontseptsioonid eile, täna ja homme (7-62).